Nunii, nädal on mööda lipsanud nagu välk. Aeg lendab ikka meeletu kiirusega.
Vahepeal on toimunud kõike :)
Oma haigestumisest jõudsin juba kribada. Õnneks tuli minu tervis ruttu tagasi, aga jah, nagu sellest vähe oleks olnud, jäi ka minu pisike tibu tõbiseks. Ei miskit hullu, väike palavik ja kähisev hääl. Eks see sama asi, mis meil kogu perel kallal oli.
Minu kõndimised on olnud üsna kesised. Kui tibu oli tõbine, siis temaga õue minna ei julgenud. Aga pilatest tegin siiski. Kuigi jah, keha igatses hullult õue. Kui palavik möödas oli, otsustasin piigaga tiirule minna.
Sain taaskord tõestust, et Lofootide ilm muutub hetkega.
Olime jõudnud kodunt umbes 2 km kaugusele. Õues oli juba päris pime, kuna kellaaeg oli kuskil kuue paiku. Klappides mängis mõnus tempokas muusika ja Amelia magas rahulikult oma uinakut.
Korraga äkki aga käis jube litakas ja ümberringi lõi kõik valgeks. Jaa, see oli äike !
Ja see lõi kuhugi korralikult sisse. Kuulsin seda pauku vägagi selgelt, ometigi muusika minu klappides oli üsnagi vali.
Sellele valgussähvatusele järgnes pilkane pimedus- ojaaa, kogu meie küla oli pime. Olin jõudnud oma jalutuskäiguga sinna suusarajale, kus muidu Angelicaga koos rändasime.
Ojaaa, kodutee sai olema pilkases pimeduses, vihma hakkas kallama nagu oavarrest, iiliti käisid hullud tuulepuhangud. Mul tekkis isegi paaniline hirm, kuna paaril korral oli tuulepuhang nii hull, et tahtis vankri käest rebida. See oli karm!
Tuul andis vahepeal järele ja oi, kus ma siis lidusin kodu poole. Kokku sa läbitud vaevu 4 km aga tuppa jõudes olin ma sellest rassimisest läbimärg ja süda peksis äsjakogetust sees nagu ma ei tea mis asi. Oli päris hirmus kogemus. Pimedus Stamsundi kodudes püsis umbes 1, 5 tundi. See äike tegi päris palju paha. Ilmselt lõi see meie telefonimasti ka rivist välja, kuna meie mobiilid ei toiminud mitu päeva.
Selle nädala sisse mahtus mul ka see naiste igakuine "parim sõber Punamütsike".... ma ei tea, kas pean oma patu nüüd selle kaela veeretama aga jah.
Ma lubasin, et minu blogi saab olema aus.
Tunnistan ülesse, ma kaldusin kursilt veidi kõrvale. :(
Magusat pole ma siiani söönud, nii et mu õde võib täiesti rahulik olla, ma pole teda alt vedanud :D Aga vot kolm täistera tortillat sõin küll ära nüüd :(
Jah, täitsa kuivalt, täitsa ilma millegita- lihtsalt nii meeletu isu oli sellise asja järele....
Aga ülejäänud asjadega olen ikka korralik olnud. Kahju, et möödunud nädalal nii vähe kõnnitud sai. Aga selle vea saab parandada, uus nädal ju käes :)
Täna on siis esmaspäev.
Jah, täna ma kõndima ei jõudnud. Ei teinud isegi pilatest. Lihtsalt nii kiire päev oli.
Käisime täna Solvaeris asju ajamas.See siis u 70 km meie kodukandist. Sai taaskord kogeda põnevust.
Et mis siis juhtus?
Nu juhtus see, et jäime Volvoga tee peale. Geneka rihm lendas ribadeks ja aku suri üsna pea pärast seda ära. Püüdsime helistada mehe vennale ja töökaaslasele, isegi tööandjale, aga tulutult, kuna telefonimast jukerdas siiani. Aga norrakad on väga toredad. Iga kolmas auto jäi seisma ja küsis, kas vajame abi. Lõpuks saadeti meile ka suur puksiirauto, kuid sellest me loobusime, kuna olime juba mehe venna kätte saanud ja ta liikus meie poole.
Ükski võimendus autol ei töötanud. See tähendas seda, et rool oli raske, pidurid rasked ja sooja autos polnud. Õnneks ei olnd õues väga külm. Päris hirmuäratav oli sõita mööda mägiteid sleppis, aga õnneks mul on tubli mees ja ta toimetas selle volvo tervelt koju. Kuigi vahepeal oli tunne, et sõidab meid vedavale autole otsa, kuna pidurid olid tõesti kanged ja mägesid on siin teadagi palju. Aga käsipiduri kasutamisoskus aitas hädast välja :) .
Kojamehed pidasid vastu kuni koduni. Kuigi jah, suremismärke näitasid nad nii mitmelgi korral. Taevast sadas alla rahet, lörtsi ja igasugu jama. Teesd olid lumelöga täis ja eessõitev auto paiskas sele meile kõik esiklaasile. Nähtavus oli null- tundsin südamest kaasa oma mehele, kuna see roolikeeramine oli vägagi stressirohke. Aga saime kenasti koju ja nüüd saame taas autot remontida. Nii armas ju:)
Täna oli tegelikult mul kaalumine ja mõõtmine plaanis, kuid luban, teen seda homme hommikul. Tänane päev lendas taas ülihelikiirusel mööda.
Lisan mõned pildid, mis on üsnagi hiljuti tehtud.
Klõps on tehtud u 2 nädalat tagasi, kui piigadega suusarajal trippisime :)
Minu lõuna paar päeva tagasi. Vürtsikas kanafilee tomati, kurgi, jääsalati, marineeritud küüslaaugu ja oliividega.
Tulin kõndimast. Amelia oli kandekotiga kõhul. Kui tempo on korralik, siis olen koju naastes selline.
Tänane õhtusöök. Ahjulõhe keedetud juurikate ja marineeritud küüslaauguga.
Haige Triin.
Lõunasöök + puuviljamaius ja must kohv.
Keha teeb väikeseid edusamme- kahanemispretsess jätkub.
