Üle pika aja väike tagasilöök....

On olnud vägagi pingeline nädal.
Kui alguses tundusid autoga veidike täbarad lood olema, siis nüüd selgus aga kurb tõsiasi, et auto on ilmselt omadega täiega koos. Kurb, aga tõsi! Hammasrihm on puruks :( Ja sellega kaasneb teadagi mis....
Ei tahagi pikemalt sellel teemal peatuda, kuna see väga ebameeldiv teema.
Sain emotsionaalse paugu, mida hullult tegelikult enda sees püüan hoida ja mitte välja näidata, aga kerge see olukord mulle pole.

See lõi mul sassi ka plaanid Eestisse sõidu osas. Alguses tundus olukord ikka üsna nutune, aga saime lahenduse ja Eestisse sõit leiab aset 24. märtsil :D
Ootan juba nii väga seda :)

Miks pealkirjas on mainitud tagasilöök?
Nu, jäägem ausaks ja ärgem ilustageb olukorda. See nädal oli minu jaoks murdumishetk. Murdumishetk just selles mõttes, et asusin sööma täitsa tavalist toitu, mida sööb minu ülejäänud pere. Ma lihtsalt ei suutnud enam vastu panna sellele aroomile, mis potikaane alt ninasõõrmetesse immitses- neelud on juba pikalt rammusa toidu järele käinud ja nii ma siis murdusingi. See ei olnud terve nädala vältel- isutasin ainult mõned korrad veidi rammusama toiduga, kuhu oli lisatud ikka rammusat toidukoort ja makarone. Makaronid olid küll täistera, kuid ikkagi makaronid. Need peaks minu menüüst täiesti väljas olema....
...mitmel korral olen muna üldse hommikusöögist välja jätnud ja selle arvelt pudru kogust suurendanud, kuid ilmselgelt pole see õige samm.
Tean tegelikult väga hästi, et omavolitsemine ei vii kuskile, aga ikka nagu tahaks koguaeg katsetada , lootes, et äkki seekord läheb õnneks ja kaalu ei tule juurde....

Tuleb!

Mul tuli selle nädalaga + 1 kg. See on eriti masendav tunne, kui sa oled kaalualandusprogrammis ja miinuste asemel saad + 1. Oi, ma olin hommikul masenduses. Lausa nii suures, et loobusin isegi mõõtude võtmisest. Aga sellistel puhkudel masetsemine ei aita ja tuleb tubli olla, et järgmisel nädalal paremad tulemused oleksid :)

Eelmisel nädalal sai siis täpselt nii palju kõnnitud: Ühel päeval lausa 11 km ja 700 m :)
See oli siis sel päeval, kui teada sain, et Volvo kutu on. Pidin ennast välja elama.....ja otsustasin seda teha kõndides, mitte magusat süües. Uskuge või ei, aga ma pole tõesti patustanud :) Eestisse jõudes aga luban endale kindlasti miskit väga head ühel õhtul :) Enne mõtlen ikka hoolega järele, mida ma üle kõige sooviksin :)

Ka Stamsundisse jõudis kevad. Jah, tuuleiilid on kohati ikka väga tugevad aga õhus on tunda kevadet. Ka siin õitsevad lumikellukesed ja ka sinililled pistavad oma ninad välja juba. Ja meil maja ees õitsevad krookused.

Päike on juba üsna kõrgel taevas. Mai kuus peaks siin algama polaarpäev:) Võrratu aeg- 24/7 on päike.  Magamistoast tuleb siis koobas teha, et päike magamist ei segaks :)












Loodus vaikselt ärkab. Naudin südamest neid jalutuskäike, mida siinses kaunis piiskonnas teha saab :)

MÕÕN.....

Olgugi, et kaalunumbrid mul täna hommikul silmad vesiseks ajasid, on piltidelt siiski tulemused näha. See on peamine. Samas pool teest on läbitud. Kaotatud on hulga kilosid, aga samas minna on ka veel päris korralikult. Nii et tuleb ennast taas motti täis laadida ja aina edasi minna....