Hommikune pilguheit kaalule :)

Nunii, ja ongi käes esmaspäev. Nagu ma mainisin, siis alates eelmisest nädalast võtsin vastu otsuse, et hakkan ennast kaaluma korra nädalas. Korra nädalas just seetõttu, et kui terve nädal korralikult menüüst kinni pidada ja füüsiliselt aktiivne olla, siis on näha ka tulemusi, mis igapäevasel kaalumisel ei pruugi nii märgatavad olla, tekitades sellega ainult stressi kaalunumbrite vastu.


Niisiis mõõtmistulemused:

                       23.02                                 02.03

Vöö:                89 cm                                 88cm                                  
Puus:              104 cm                             103 cm
Reis:                63 cm                                62 cm
Säär:                43 cm                                42 cm
Käsivars:         36 cm                                35 cm

Kaal:                88, 5 kg                            86, 8 kg



Nagu numbritelt näha, siis on tulemused taaskord paranenud :)
Igaljuhul ikka aina edasi ja ei sammukestki tagasi.

Laupäeva hommikul ärkasin ma jubeda kurguvaluga. Selline tunne oli nagu neelaks klaasikilde. Kusjuures siiani on. Loomulikult lisandus sellele ka väike palavik. Laupäeval oli tervis ikka täitsa null, nõrkus oli ja kõik kohad valutasid, loomulikult ei tulnud trennist miskit välja :(
Mis tegi mind muidugi väga kurvaks. Liikumine on saanud minu igapäevaseks tavategevuseks ja kui miskit füüsilist teinud pole, on enesetunne kuidagi nigel.
Nu pole hullu, keha vajab puhkust ja las ta siis puhkab mõned päevad.

Minu veebruari kuu tulemused kõndimises:

    Kui ma kuu alguses poleks selline lohe olnud, oleks kõnnitud vahemaa oluliselt suurem. See on siis see periood, mil meil oli orkaan ja voolukatkestus ja Trinsul madalseis ja motivatsioonipuudus. Annan endast parima, et sellised olukorrad ei korduks :)

Praegusel hetkel saadan ma oma päevad mööda kuuma teed juues, lootes, et olemine juba paremaks läheks!

Kuigi mul oli eile palavik 37, 3 ja enesetunne oli päris nigel, hakkas mul pisipiigast kahju. Ta vaatas nii igatsevalt aknast välja ja tema silmad rääkisid enda eest. Otsustasin väikse rahuliku ringi siiski temaga teha. Loomulikult mõjus värske õhk taas uinutavalt ja piiga sai mõnusa ja värske une :)

                Eile otsisin taas endale tõestust, et kas ma tõesti ikka  kahanen :) Võtsin kapist välja oma keskkooli lõpukleidi, mis ole mulle aastaid selga läinud ja juhheiii, eile läks see selga - jah, olen aus, rinnust on endiselt veidi liiga ümber, aga selga läheb juba. Sellised tunded inspireerivad aina edasi minema :) Nii, et aina edasi :)


















Laupäeva öösel vastu pühapäeva, kui minu pisike piiga taaskord öösel ülesse ärkas ja voodis lobisema hakkas ning hiljem ka süüa nõudis, mõjus mulle taaskord väsitavalt. Pole juba kuid magada saanud nii, et magan terve öö järjest. Pole hullu, küll see aeg tuleb taas :)
Miks ma seda teemat siin aretan? Tahan lihtsalt omaltpoolt ka toonitada, kui oluline on täisväärtuslik uni, eriti, kui on käsil pikk kaalulangetus protsess.
Kui oled magamata ja ärkad öösiti, siis kuskilt alateadvusest tuleb see info, et koheselt oleks vaja energiat saada ja pahatihti kipume seda energiat otsima mitte just väga tervislikest toitudest.
Mäletan väga täpselt ennast paar kuud tagasi, kui piiga mind öösel oli ülesse ajanud. Pisikesel sai kõht täis söödetud ja taas tuttu pandud.  Mina aga, kellel uni läinud, samas energiatase täiesti nullis, haarasin käe küpsiste järele ja vitsutasin neid öösel kell kolm. Hullumaja, eks !
Need ajad on möödas ja teen kõik selleks et need ei korduks.

Hetkel libastumisi pole olnud. Jah, laupäeva öösel korra mõtlesin selle peale, et võiks miskit tee kõrvale ka hammustada. Õnneks jäi see ainult pahatahtlikuks mõtteks.
Kui sellised söömishimud mind piinama hakkavad, siis mõtlen kohe , et MIKS MA ALUSTASIN :)

Vastupidamist edaspidiseks kõigile :)