Teen ka täna väikese postituse :)
Eilse jutu võtaks taaskord kokku sellega, et päev sai õhtusse saadetud mõnusa 5-e km ringiga suusarajal. Mina endiselt vankrit mägedest ülesse nügides ja tõusudest jooksujalul alla tuisates :)
Õhtusöögiks oli tuunikala köögiviljadeda.
Täna olin taaskord pilatese lainel. Ja ma tõesti tunnen, kuidas iga päevaga aina tugevamaks ja painduvamaks muutun. See on fantastiline tunne!!!
Mõnus on ka see, et püksid, mis alguses jalga ei läinud, hakkavad ka juba märku andma sellest, et muutused toimuvad ja püksipepu hakkab juba kotti vajuma:) Juhheiii...
Riided ,mis juba aastaid kapis nuruvad, et neid selga pannakse, saavad peagi rakendust ... veidike veel ja see on võimalik :)
Vaataksin siis ausalt tagasi möödunud kahele kuule. Mis on olnud minu jaoks raske, millega harjumine võtab aega ja mis tekitab tagasilööke.
Olen terve elu olnud suur magusasõber. Raske oli neist loobuda, kuid see oli vajalik, et oma võdisevast ja tselluliidist pungil polster kehalt eemaldada. Oi kui kerged olid need kilod tulema, läheks ka sama lihtsalt. Tuleb aega varuda, küll ma neist jagu saan :) .
Teiseks nõrkuseks olid mul värskelt küpsetatud saiakesed ja koogid. Kuhugi poodi sisenedes oli raske vastu panna neile ahvatlustele, kui nende lõhn oli juba ajju saatnud signaali, mis suus mahlad jooksma pani. Nii mitmelgi korral tulin poest välja kaotajarollis iseenda üle, kotis pirukad ja koogid, millega enda keha koormama hakata.
Ja muidugi oli vahepeal hull nõrkus energiajoogi järele, mis otse loomulikult mürgitas keha ikka igas võtmes.
Minu suur probleem oli see, et ma ei söönud hommikust. Mulle hakkas vastu ainuüksi mõte hommikusöögist. Minu hommikusöök oli tavaliselt lõuna ajal, ja siis ikka rohke saia, keeduvorsti jne toitudega. Ikka selliste toitudega, mis andsid energiat ainult polstri kasvatamiseks.
Suur probleem oli kindlasti ka toidukogustes. Nii mitmelgi korral, kui taas alustasin, uurisin ikka erinevatest allikatest ka veidi toitumise kohta. Mulle ei mahtunud pähe see, et tuleb süüa kolm korralikku toidukorda ja üks oode. Tundus kuidagi palju. Tekkis küsimus, et miks ma siis kaalust juurde võtan, kui söön vahest ainult korra päevas?! Loomulikult oli asi selles, et minu potrsjonid olid liialt suured ja kui olla söömata terve päev ja siis enne magamaminekut kõht nii punni süüa, et ei jõua liigutadagi, siis jahhh, pole ime, kuidas need kilod tulid.
Olen oma elu kooksul proovinud kõiksugu ektreemsusi. Paastupäevi- päeva jooksul tarbisin ainult vett, tehes nö puhastust oma organismile. Igasugi dieete, mis Internetist leida võis jne. Jah, ma saavutasin tulemusi. Aga sama kiirelt, kui need kilod läksid, tulid nad ka tagasi.
Hetkel on käsil kindlasti elustiili muutmine, mitte järjekordne dieet. Seepärast see veidike ka raskusi valmistab mulle, kuna lisaks toitumisharjumuste muutmise ja füüsilise aktiivsusele on vaja tööd ka iseenda mõttemaailmaga. Kui mõtted on suunatud õigesti, ei juhtu ka libastumisi.
Mina olen võtnud eesmärgi, et tulgu nii suur isu kui tahes magusa järgi, siis ma teen selleks kõik, et ma ei murduks. Kui ma olen suutnud kuu ja mõned päevad peale vastu pidada, siis kindlasti luban endale ühe ilusa õhtu sushi restoranis koos kalli õe ja emaga kui Eestisse saabun. Loomulikult ei kavatse ma seal hulluks minna ja segi süüa ennast- mõte on enne korralik trenn teha päeval, siis ennast kaunilt riidesse sättida ning minna nagu kultuurne inimene toitu nautima- hellitama oma maitsemeeli hõrgutava sushiga.
Olen nii kaua juba vesistanud selle järele :)
Aga jah, minek saab teoks ainult siis, kui olen tubli.... seega, edu mulle :)
Hetkel olen aga endiselt indu täis ja annan endast kõik, et see ilus õhtu teoks saaks :)
Ja pealegi ootan juba õe ja tema peegelkaameraga kohtumist, et endast vahvaid pilte saaks:)
vot nii :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar