Saabusime Lofootidele lastega 19. oktoobril.
Sel hetkel ei olnud väga veel halli aimugi, kuidas asjalood edasi hakkavad kulgema.
Nimelt õnnestus meil Eesti kooliga jääda koduõppele, mis muidugi tundus alguses päris keeruline olevat. Aga see olukord tundus alguses hullem, kui ta tegelikult oli :)
Norra jõudes oli veel koolivaheaeg ja saime rahulikult kohaneda olukorraga ja ka Angelica sai pärast nii pikka sõitu korralikult välja puhata ennast :)
Kui siis õppetöö peale hakkas, lendasid päevad vuhinal. Sest tegime kõike täpselt sama kaasa, mida tehti Ambla koolis. Osalesime skype vahendusel tundides. Kui skype kõnet ei olnud, olid meil ikka samad tunnid nagu kooliski.
Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasime ennast kurssi viima siinse elu-oluga.
Märkamatult hakkas meie siinviibimisest täis saama kolm kuud. Aga Norra riigil on omad seadused. Sa ei tohi riigis viibida aasta jooksul rohkem kui kolm kuud, kui sul puudub elamisluba. Niisiis hakkas meie turisti staatus otsakorrale jõudma, aga Eestisse kohe kuidagi naaseda ei soovinud. Sest soov, et pere koos oleks, oli suur.
Mis siis muud ikka. Oli vaja sammud seada politseisse ja oma siinviibimine registreerida. See õnnestus meil tänu sellele, et meie issi töötab ametlikult Norras ja me oleme abielus. Norra riik hindab väga seda, et pere saaks koos olla ja meile kõigile väljastati tähtajatud elamisload Norra.
Taaskord sai üks asi korda aetud ja süda oli rahul, sai rahumeelselt mööda Lofoote ringi jalutada, kartmata, et keegi kontrolli käigus avastab, et immigrandid on liikvel:)
Aga sellega asjaajamine alles algas..... :)
Kui oled Norra rahvastikuregistris, tekkib koheselt lastel koolikohustus siin...
uurisime ja puurisime siinkõiksugu asju, küsisime Eesti koolist tõendi, et laps ei ole niisama ripakil, aga jah, see ei loe. Kui sa oled Norras, siis pead alustama ka kooliteed Norra koolis.
Tegelikult ma väga hindan sellist riigi poolset suhtumist. Kui oled saabunud riiki teadmata ajaks, siis on õige see, et pead koheselt alustama õpinguid selle riigi keeles :)
Eesti võiks malli võtta- kaoks ära hirm, et eesti keel välja sureks :)
Niisiis oleme hetkel olukorras, kus Angelica käib korraga koolis kahes erinevas riigis.
Jätkame õpinguid Ambla kooliga, tehes kaasa kõik samad ülesanded, mis kooliski . Ja alates eelmisest nädalast käib Angelica ka Norra erakoolis, kus on norra keele süvaõpe, mis valmistab teda ette selleks , et ta saaks vajadusel tulevikus päris Norra koolis õpinguid jätkata.
Haridus on loomulikult tasuta!
Suur erinevus Eesti kooliga on see, et norrakatel puudub lõuna ajal soe söök. Lapsevanemal on kohustus kaasa teha võikud või miskit sellist. Magus on keelatud:)
Njaaaaa, olgem ausad, siia tulles ei oleks osanud aimatagi, et lõpuks asjad sellise pöörde võtavad :)
Aga see on väga põnev ja Angelica jaoks väga hariv. Ise on ta väga õnnelik, ja see on minu arvates peamine. Tal on siin palju sõpru, kes teda fännavad. Koolis, kus Angelica käib, on lapsi üle maailma- kõik samas olukorras nagu Angelica, et norra keel on 0 ja inglise keele tase veel väga õbluke, et selles keeles vabalt suhelda. Hetkel siis käib usin norra keele õppimine ja loomulikult õpime sama tublisti edasi ka Ambla koolis. Olen nii siiralt tänulik Angelica klassijuhatajale, kes meiega sellel põneval ja muutusi täis teel kaaslaseks on :) Aitähh õpetaja Signe :)
Loomulikult kummardused Ambla Lasteaed- Algkoolile ka, et võimaldate meil sedasi koolitöös osaleda :) Kujutan ette, et see on täiesti uudne lähenemine õppetöösse... :)
Angeelika on ikka väga tubli kui suudab korraga kahes koolis käia!
VastaKustuta